Üleskutse oma lugusid rääkima!
Gaidid loovad Rapla valda laagriala
Noorteorganisatsioon mittetulundusühing Eesti Gaidide Liit ostis 2019. aasta juunis Koikse külla imeilusa Laose kinnistu. Sobivat laagriala otsiti poolteist aastat, sihikul olid maatükid Peipsi äärest Saaremaani ja Valgast Räpinani. Lõppvalik tehti Laose kinnistu kasuks selle huvitava maastiku, looduskauni lähipiirkonna ja päris hästi säilinud vanade paekiviehitiste tõttu. Laagriala loomiseks vajati ilusat metsa, mille alla üles seada telgid ja teha lõkkeasemed ning rohumaad, kus korraldada liikumis- ja sportmänge. Metsa on piisavalt, et tulevikus saab rajada julguse ja füüsilise vormi proovile panemiseks seiklusraja. Kinnistu on nelja hektari suurune, millest ligi kolm hektarit on mets.
Just sellise algusega artikkel oli selleks hetkeks juba aasta aega meie valduses olnud laagrialast Rapla teatajas. Eks see oma paigakese ja laagriala otsimise protsess oli pikk - küll otsiti nii siit kui sealt ja kord oli puudu elektri võimalus ning kord polnud ümbrus sobiv. Päris ideaalset paika ongi vist võimatu leida, kuid teadsime, et oma paigakeseks saame me selle ise luua ja täiuslikuks muuta. Selleks on Laose laagriala olnud tõesti hea paik, sest kõik peamine oli kohe olemas ja ootas, et saame teda omanäoliseks teha läbi meie kõigi nägemuste ja soovide ning suure töö. Ja palju vaeva ja higi oleme me ju kõik siia laagrialasse pannud ning sadadel talgutel käinud.
Arvan, et meil kõigil on olnud neid hetki, kus tahaks käega lüüa, sest tööd on ju nii lõputult ja on tunne, et me pole ju eriti kuskile jõudnud. See on aga inimolemise paratamatus, et vahel ei oska oma ninaotsast kaugemale vaadata või korraks seisma jääda või endale pai teha. Sest see on uskumatu palju me tegelikult oleme jõudnud ja teinud! Siis kui väljaspoolt tullakse ja kiidetakse tuleb endalegi meelde, et tõesti, siin on nii palju muutunud.
Just seda muutust tuleb tähele panna, sest ainult läbi selle toimub areng ning lõpuks on seda märgata. Mõelgem nüüd tagasi ajale, kus laagrialal oli meeletu võsa ja puusani ulatuv hein ja vaid see üks rehemaja ja saun kuuriga ning ei midagi muud ning vaadake, mis on seal nüüd. Läbi mitmete projektide, mõttetalgute, suvelaagrite, suurte ja väikeste talgute, koostööpartnerite ja koolituste on Laose laagrialale kerkinud uusi ehitisi, korrastatud ja seatud meie käe järgi. Lisaks on meeletult arenenud ka need asjad, mida kohe laagrialal silmaga ei näe ehk meil on oma stiiliraamat, sotsiaalmeedia kontod, koduleht, arenguprojektid ja AirBnB edukas glämpingute rentimise konto. Neid asju on ilmselt veelgi, kuid peamine selle juures on märgata. Teadlikult märgata meie arengut ja meie igaühe panust väiksemal või suuremal määral.
Selleks palun sul mõelda korra tagasi, mis on olnud SINU lood seoses Laose laagrialaga.
Kas on sul hea lugu jutustada sellest, kuidas esimest korda laagrialale tulid ja mida tundsid või on mõni eriti vahva lugu mõnest suvelaagrist või talgust?
Äkki on sul mingi väga ere moment laagrialal olekust, mida siiani mäletad?
Kas on midagi, mida tahaksid Laose laagrialale öelda?
Kõik formaadid on teretulnud ehk kirjuta üks väike paragrahv, lehekülg või lausa terve essee. Kui kirjutamine ei kutsu, joonista pilt või tee hoopis mingi äge disain Canvas.
Kui oled nõus, siis soovime väga neid kirjatükke ülesse panna üle terve laagriala Gaidlikul perepäeval ning mõningaid ka sotsiaalmeedias jagada.
Ootan sinu lugusid 15.septembriks laose@gaidid.ee postkasti koos kinnitusega, et võin neid avaldada sotsiaalmeedias ja panna ülesse perepäeval. Kindlasti utsitage ka oma noori panust andma!
Siit ka viimane soov, mida tahan, et kõik saaksime teha. Tule perepäevale ja seisa meie laagrialal meie lugude ja kätetööde keskel ning hinga sügavalt sisse ja välja - tunneta, kuidas sa oled kohale jõudnud ning saa jaksu, et edasi minna.
Comentarios